Maavalitsuse maaelu peaspetsialist Mati Kallemets ütles, et kaamerad salvestavad piletimüügi. Nägusid ei paista, aga näha on käed, rahatähed, pilet ja sõidusoodustust lubav dokument.

Kui buss on töö lõpetanud ja jõub parkimiskohta, kantakse andmed Wifi võrgu kaudu bussifirma serverisse. Pikemate filmide ülekandmiseks neti kaudu peab buss seisma seal kuni neli tundi.

Kui praeguse lepingu järgi on bussifirma ka ise huvitatud piletitulust, siis detsembri keskel lõppev liiniveokonkurss käib juba euroseaduse kohaselt põhimõttel, et kui riik tellib avalikku teenust, peab ta kandma kõik sellega seotud kulu.

Kaamerakontroll algab jaanuaris

Kallemets ütles, et enamik reisijaid ja bussijuhte on ausad, kuid tuleb ette, et reisija annab küll raha, aga piletit ei taha, või sõidab hoopis tasuta.

Lääne maavalitsus sai maanteeametilt piletimüügi järelevalve korraldamiseks 144 500 krooni ja tegi kaamerate ostuks vähempakkumuse. Eile sõlmis maavalitsus võitja, Digisilm Pro OÜga lepingu.

Kaamerad hakkavad tööle jaanuaris. Kas need pannakse Haapsalu Autobaasi või Go Bus Läänemaa bussidele, pole veel otsustatud.

Go Busi Lääne regiooni direktoril Andrei Mändlal polnud midagi selle vastu, kui kaamerad pannake nende firma bussidesse.

„Ega see paha ole," ütles Mändla. „Kiljutakse seal, kus on kord käest."

Kallemets ütles, et Läänemaal on piletitulu mõne teise maakonnaga võrreldes hea.

Esialgu pannakse kaamera bussidele, millel on palju liine, nii saab parema ülevaate. Ennekõike tahetakse kontrollida liine, kus on piletitulu kahtlaselt väike. Kaamerat ühelt bussilt teisele tõsta on keeruline, lisas Kallemets.

Raplamaal kadusid tühjad bussid

Läänemaa on kolmas maakond, kus jälgivad piletimüüki kaamerad. Esimesena muretses need Järvamaa, maist on kaamerad Raplamaa bussides.

Et kaamera puhul on tegemist isikuandmete töötlemisega, tuleb bussi paigaldada silt videosalvestamise kohta. Salvestised on kättesaadavad ainult vedajale ja tellijale.

Rapla maavalitsuse töötaja Raivo Kont–Kontsoni sõnul on neil bussides 20 kaamerat.

„Mõnel liinil kasvas piletitulu," ütles Kont–Kontson. Need olid liinid, mille pidamine oli aastaid küsimärgi all, sest piletimüügi järgi peaaegu polnudki sõitjaid. Nüüd ilmusid sõitjad kuskilt välja.

Kaamerad muutsid mõlema poole suhtumist: bussijuht ja reisija teadsid, mida nad peavad tegema.

„Pahandamist ikka oli," ütles Kont–Kontson. „Enim bussijuhid, sest nende töö muutus sada protsenti jälgitavaks."

Kaameratega sai ka jälgida, kui täpselt juht sõiduplaanist kinni peab, lisas Kont–Kontson. Mõni reisija on pahandanud, et buss läks varem välja ja tema jäänud maha. Nüüd saab vaadata, kas pahandada bussijuhiga või öelda reisijale, et keeraku oma kell õigeks.

Kui palju kaamerad rahalist efekti annavad, oli Kont–Kontsonil raske hinnata. Maist kasvas reisijate hulk hüppeliselt, kuid hakkas siis kahanema. Kont–Kontson pani selle üldise majanduslanguse arvele.

Iga maavalitsus võib ise otsustada, kuidas bussifirmade tööd kontrollida. Osa on võtnud tööle kontrolöri.

Meie leidsime, et kaamera on mugavam," ütles Kont–Kontson. „Saame bussijuhtide töö suvalisel ajal üle vaadata."

Lääne maavalitsus taotleb järgmiseks aastaks veel 150 000 kr, et kaameraid juurde osta.