Alates eilsest on Rapla bussipargi kümnel bussil kaamerasilm, mis jäädvustab bussijuhtide piletimüügi ja sõidustiili.

„Mida ammu teatakse ringkondades, kes asjaga tegelevad, on see, et osa piletirahast ei laeku vedajale," ütles Mario Puhk kaamerate süsteemi paigaldajafirmast Digisilm Pro OÜst. See tähendab vangerdust, kus reisija saab sõidu ivakene odavamalt, aga piletit sõidu eest ei saa. Raha selle eest läheb aga bussijuhi tasku. „See on aga sedapidi halb lugu, et osa liinid suletakse, sest piletimüügi järgi ei ole seal reisijaid," nägi olukorda Mario Puhk.

Pilootprojekti raames Järvamaa Ühistranspordi Keskuse bussidesse üles seatud kaamerad on Puhki sõnul näidanud, et osal hommikustest liinidest, kus enne teati reisivat üht-kaht reisijat, liigub tegelikult neli-viis inimest. Seepärast loodigi süsteem, kus üks inimene saab kontoris laua taga kontrollida kõiki busse iga päev ja ööpäeva ringi.

Süsteem toimib nii, et bussides on täisdigitaalne kaamera, mis pildistab kümme kaadrit sekundis ning samuti arvuti ja traadita internetivõrgu saatja. Transpordiring salvestub bussi arvutisse ja parki jõudes kantakse kogu info traadita võrguühenduse kaudu arhiivi.

Piletimüügi kontrollimine käib nii, et võetakse liinigraafik, piletimüügi aparaadist elektrooniline kassa väljavõte ja mõlemad pannakse kokku videopildiga. Kaamera peal jookseb kell, piletimüügi aparaadi peal on kell ja summad on näha nii pildis kui ka kassaaparaadil. Järvamaa näite põhjal tõusis piletimüügi tulu keskmiselt 25-28%. Osa liinidel ulatus tõus Puhki sõnul isegi üle 40%. Seda kinnitas ka Harri Lepamets, Järvamaa Ühistranspordi Keskuse tegevdirektor, kes ütles, et ei kahetse otsust bussidesse kaamerad paigaldada.

Ühe bussi varustamine kaameraga maksab kokku 17 500 krooni. Raha selleks eraldas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium spetsiaalselt piletimüügi kontrolli tõhustamiseks. Valik kulutada see elektroonilise kontrollsüsteemi peale, mitte kontrolöri palkamiseks, tehti maavalitsuse haldustalituse juhataja Raivo Kont-Kontsoni sõnul Raplas. Valiku tingis ebakindel tulevik, kus pole teada, kas kontrolöride ülalpidamiseks ikka raha jätkub. Elektrooniline süsteem enam täiendavaid kulutusi ei vaja.

Mitte ainult piletikontroll

Enne Digisilma loodud süsteemi Rapla bussipargil Kont-Kontsoni sõnul piletikontrolli praktiliselt ei olnud. Oli vaid vedaja pisteline kontroll. Rapla Bussipark OÜ juhataja Jaan Metssalu kirjeldas naljaga pooleks kontrolli, kes kiikriga põõsas istudes reisijaid loeb. Hiljem kõrvutati saadud tulemused piletiaparaadi väljastatud talongidega. Vahe avastamise järel on mõni bussijuht oma ametist ka loobunud.

Kõige tähtsam on aga kogu süsteemi loomisel Jaan Metssalu sõnul arusaamise kujundamine, milline vedu ennast õigustab. „Riik võib ju kõik kinni maksta, kuid ainult tühi buss sõidab ringi – see poleks ju õige," ütles Metssalu.

Lisaks on Metssalu arvates hea kaameratega ka bussijuhtide sõidustiili kontrollida. Teisisõnu, jälgida, et juhid sõidaksid säästlikult ja hoiaksid busse. Kaamerad on vajalikud ka bussijuhtide turvalisuse tõstmiseks, leidis Jaan Metssalu.

Pikemas perspektiivis on Rapla bussipargil plaanis kaameraid bussi veelgi paigaldada, et vastutusele võtta busse lõhkuvad vandaalitsejad ka tagumistel istmetel.

Liinibussides olevate kaamerate pildi vastu on huvi üles näidanud Maanteeamet, kelle jaoks on oluline teede seisukorra välja selgitamine.